Ühel korral saime trollipeatuses kokku, andsin talle midagi üle või oli meil vaja lihtsalt paar sõna vahetada. Ta sättis end minekule. Siis nägin piimjasvalget "voolikut" meie päikesepõimikute vahel, mis venis sedamööda, kuidas ta eemaldus ja läks siis katki. Mina oma armuvalus tõlgendasin selle armusidemeks, aga seda ta muidugi ei olnud.Temaga käisime mõnes Kalamaja urkas pidutsemas. Sain näha sellist rahvast, keda ma seni näinud polnud. Vaesus, tõrjutus, tõeliselt muserdatud inimesed, põhjakäinud joodikud.
Üks juhtum oli selline. Otsustati Kalamajas kellegi juures grupiseksi teha. No OK, oli grupikas. Tänavalt sai üks üsna juhuslik kutt ka sisse meelitatud, see põgenes õige varsti hirmunult :D Gunnar teadis, kus pererahva raha on ja ühel hetkel nägin, kuidas ta sealt osa ära võttis. Nüüd ma ei mäleta, kas see oli kaks eraldi juhtumit või ei - sõitsin varahommikul peale pidu koos Gunnariga trollis Mustamäe poole, tema pakub varastatud rahast osa minule võlgade katteks, mina vastan, et ära anna, sul on endal seda rohkem vaja. Aga samas on mul ka meeles, et peale seda grupiseksi ja vargust läksin otse vanalinna Tallinna katoliku Peeter-Pauli kiriku juurde (olin ühe töökaaslase innustusel astunud katoliiklaseks).
 | |
| Tallinna Peeter-Pauli katedraal |
Gunnari kõrvalt oli mul ka teisi (juhu)suhteid, ta vist isegi mingil määral sokutas mind teistele, eks ma ise otsisin ka.
Olin ka paari vangiga kirjavahetuses, kahte neist käisin vaatamas, ühega suhtlesin veidi pikemalt. Ta oli Rummu vanglas; ta ema oli õpetaja, ta kirjutas mulle luuletusi ja nägi välja nagu Donk "Don't need a gun when you have a Donk" Krokodill Dundee filmist. Ta istus kaheksat või üheksat aastat, oli vist midagi bensuka röövimisega seotud, keegi vb sai kogemata surma, ei mäleta. Ma viisin talle vanglasse suitsu ja muud nodi. Ühel korral suutis ta
 |
| Rummu vangla |
Gunnarisse olin jätkuvalt armunud. Aga see läks üle väga järsku ja ma suutsin selle hetke tabada. Olin Taksopargi ristmiku juures ja ootasin Rummu poole minevat bussi. Oli talv, külm ja selge ilm, lumi valge ja taevas sinine. Vaatasin taevast ja ühel hetkel täiesti füüsiliselt tundsin, kuidas minu ja Gunnari vaheline side läks plõksti katki. Nagu sõrmenipsuga oli kõik armuvalu ja muud tunded tema suhtes läinud.
1994. aasta 31. jaanuaril olin maakodu naabrinaise pojaga koos ühel korteripeol. Seal kohtasin Markot, minu tulevase poja isa. Alguses ta mulle ei meeldinud, nii pikk ja peenike, aga läksin temaga ikka kohe õhtul voodisse. Pärast paari kohtumist olin aga kõrvuni armunud. Siis tuli suhtlemises paus, ma olin jällegi meelestatud et sellest niikuinii midagi ei tule, ja seepärast leevendasin armuvalu venelase Igoriga. Vene mees ikka oskab naise eest hoolitseda. Tegi mulle kõigepealt sooja vanni. ... Ja mina pidin talle võileibu tegema. Paari tunni pärast voodis vangutas ta pead ja küsis: "Откуда такои темперамент?"
 | ||
| Irma Ilisson "Armastuse jõud" |
Ta oli selline meesterahvas, kes armastas ennast pesta ja lõhnastada. Ükskord enne jõule oli neil korteris mitmendat päeva vesi ära ja ta ei saanud pesta. Mind võttis jalust nõrgaks, kui hästi ta tegelikult lõhnas. Ma olen üsna kindel, et just sel õhtul sai mu poeg eostatud.
Lõhnaga seoses on veel kaks korda olnud nii, et mehe lõhn oli nii hea, et selle peale võiks talle ükstapuha kuhu järgi minna. Üks oli juhuslikult vastutulnud mees turuleti ees, teisel korral oli visatud ühe kuti nahktagi üle aia - see tagi lõhnas veel tükk aega endise omaniku järgi. Selle tagi nahast tegin endale kosmeetikakotikese ja veel mõned asjad. Lisaks lasteaiatööle müüsin sel ajal ka Avoni kosmeetikat ja ülla-ülla - mind kirjeldati kui väga naiselikku naist. Ise ma oma naiselikkuses sugugi nii veendunud ei olnud.
Rasedus tuli mulle täieliku üllatusena. Päevad olid mul kogu aeg olnud ebaregulaarsed, aga kui mul juba neljandat kuud päevi ei olnud ja kõhus nagu midagi liigutas, siis arvasin, et mul on vähk ja ma hakkan ära surema. Läksin naistearstile ja see ütles, et mul on kõht üle naba. Aborti ei oleks ma niikuinii mitte mingi hinna eest teinud, see oli raudpolt kindel. Nägin unes, et mul on noku kõhus, ja oligi - see oli poiss! Nägin unes ka korduvalt, et maadlen oma surnud vanaisaga, need olid head uned, ja kui hingederändamist uskuda, siis võiks arvata, et poeg sai endale minu vanaisa hinge. See mulle meeldib.
Kui Markole teatasin, et last ootan, siis andis ta mulle valida - tema või laps. Loomulikult laps. Vähesel määral suhtlema jäime (ka seks) kuni peaaegu 2000ndenda aastani.
